Snargijaht käis kolmes keeles

Snargijahi ettelugemine on lõppenud. Mehis Soomre ja Mati Soomre suruvad kätt, Jüri Aarma muheleb keskpositsioonil.

 

13. märtsil tehti Tallinnas kultuuriajalugu: esmakordselt loeti eesti keeles ette 134 aastat tagasi ilmunud absurdiballaad “Snargijaht”.

Kui kõik ausalt ära rääkida, ei teadnud ma veel pool aastat tagasi Snargist ega “Snargijahist” tuhkagi. Lewis Carrollit ma muidugi teadsin, aga “Alice imedemaalt” ei olnud mind väga puudutanud. Peegli ja peeglitaguse maailma kohta oli mul aeg-ajalt muidugi mõtteid külas käinud.

 


 

Ükskord tõstis Mati Soomre meie mõttevahetuse juurde jutukasti mingi kummalise, kuid naelapea pihta käiva salmi ja ütles, et see on Snargist. Mina mõtlesin, et… ju see on midagi sellist nagu Pipil spunk.

Ta lisas, et on hakanud “Snargijahti” tõlkima. Oma lõbuks, nagu ta toonitas. Mõnu pärast tegemised on mind alati paelunud. Kuid ma ei söandanud küsida, mis asja ta seal snarkab.

Eks ma Matit pisut pelga ka. Ei taha tema silmas rumal välja näha. Häbist päästis mind ammendamatu teadmiste varasalv veeb.

Ja Mati aina tõlkis. Vahel sain jälle mõne salmi, mida lugesin nagu vanasõna või zeni tarkuselauset. Ja mõtlesin. Näiteks:

Poolhämaras kohtus ta Snargiga kohtus. / Talaaris ja ninal pensnee, / too kaitses üht siga, kel süüks pandi viga, / et laudast on pagenud see.

Mis see küll tähendab? Vastust ei tea, aga äratab huvi.

Või see koht, mis lausa peab peas olema, et mitte unustada meie üha kitsamaks kiskuva maailma mahtu Lisan selle salmi siia kolmes keeles, teadagi miks:

 

Just the place for a Snark! I have said it twice:

That alone should encourage the crew.

Just the place for a Snark! I have said it thrice:

What I tell you three times is true.”

 

Вот местечко для Снарка! Повторный мой сказ,

Всколыхнет он команду наверно,

Вот местечко для Снарка! Скажу третий раз:

Что я трижды сказал, то и верно.”

 

Just siin elab Snark! Lisan neile me seast,

kel puudu on julgust või nutti.

Just siin elab Snark! Tõde saab igast reast.

mis kolm korda ütlen ma jutti.”

 

Ja kui Matile tundus, et “Snargijaht” on nüüd niisama hästi kui tõlgitud, korraldas ta väikesele seltskonnale selle ettelugemise. Lugesid salmhaaval pojapoeg Mehis Soomre inglise, näitleja Jüri Aarma vene ja tema ise eesti keeles.

Tunnistan, et see kõlas nagu muusika. Kolmkõlad, kolmkõlad, kolmkõlad. Vahel mu mõttelõng katkes ja siis oli huvitav jälgida Jüri imepärast venekeelset ekvilibristikat. Seejärel sain taas järje peale – Mati esitas eestikeelset mõtterikast mõttetust.

Tõlkija annab lootust, et mõne kuu pärast võib Snarki ka eesti lugeja raamatust mõnuga jahtida – kahes keeles kõrvuti. Kui ta ise muidugi raatsib mõnuga lihvimise lõpetada. Prantsuse keelde tõlkija olevat raamatut ümber töötanud kümme korda 36 aasta jooksul, enne kui rahule jäi.

Snargijahi” esimene trükk ilmus 1. aprillil 1876 ehk 134 aastat tagasi.

 

 

LEWIS CARROLL

(kodanikunimi Charles Lutwidge Dodgson)

27. I 1832 – 14. I 1898

Inglise kirjanik, matemaatik, loogik, fotograaf, vaimulik

Püsiva maailmakuulsuse saavutasid L. C. sõna- ja mõttemängulised lasteraamatud “Alice’s Adventures in Wonderland” (1865) ja “Through the Looking-Glass” (1871), e. k. vastavalt “Alice Imedemaal” (1940, 1971, 2004, 2008) ja “Alice peeglitagusel maal” (1993, 2008).

Ingliskeelses maailmas on peaaegu niisama kuulus tema nonsensspoeem ehk absurdiballaad “The Hunting of the Snark” (1876).

Kes või mis on Snark ja mida kujutab “Snargijaht”? Nimekiri on pikk (hingeõndsus, jõukus, kirikukonflikt, onu surm, orgasm, põhjanaba, tiisikus, üks toonane kurikuulus kohtuprotsess, vivisektsioon, õnn…) ja selle lõppu pole näha.

L. C. ise vastas korduvatele küsimustele enamasti: “Ma ei tea.”

Väidetavalt jääb L. C. inglise keeles tsiteeritavuse poolest alla ainult William Shakespeare’ile ja piiblile.

“On teil alles aeglane maa,” märkis Kuninganna. “Kuid siin, kas tead, pead sa jooksma kõigest väest, kui tahad paigal püsida.”

Niisamuti võib kinnitada, et pole eluseika, mil poleks paslik tsiteerida mõnd “Snargijahi” värsirida.

“Ta kuulutas: “Kõne siis lõpule viin, / kui selleks saan vähegi mahti. / Veel kord – püha kohus ja peamine liin / on Snargile pidada jahti!””

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga