Lausa viis noort hakkab Venemaal lavastajaks õppima

 Meister Lev Erenburg (1953) võttis viis Eesti noort õppima Peterburi Teatriakadeemiasse, kus 25. augustil alustab tema viis aastat kestev teatrilavastajate kursus.

Räägin Lev Erenburgile Hendrik Toompere noorema ja Kristo Viidingu (Mõlemad õppisid tema juures aasta.MM) koostööst Draamateatri lavastuses „Väljaheitmine”. Sellest, et noored mehed on tunnistanud, kuidas nad seda lavastust tehes tihti Levi peale mõtlesid ja tema õpetussõnu meenutasid. Seepeale ütleb meister tajutava iroonianoodiga hääles, et seda on hea kuulda, sest järelikult on ta juba jätnud oma jälje Eesti teatrisse. Me seda jäljejätmise juttu pikemalt ja ilma irooniata pärast arutame. Lev Erenburg räägib Pansost ja Komissarovist ja ütleb, nüüd juba ilma irooniata, et äkki tõesti saab tema juures õppinud lavastajatest keegi selleks, kes need jäljed jätab kord. „Muidu poleks vaja õpetada.” Loe edasi Lausa viis noort hakkab Venemaal lavastajaks õppima

Hendrik Relve: meil on tegelikult kõige rohkem vaja rahulolu omaenese eluga

Räägime Hendrik Relvega ta metsaveerekodus identiteedist, maailmarännakutest ja Eesti metsast.

Mongooliast naasnud Hendrik Relve jääb pikalt mõtlema, kui temalt küsin, kas ta tahab maailma parandada. Siis vastab, et ega vist ei taha. Seletab ka: „Mul on nii palju tegemist, et iseennast parandada.”

Kunagi olla Relvet häirinud see, et ta ei osanud ennast kuhugi kasti panna, vastata küsijatele, kuhu ta kuulub. Nüüd ei ole see talle enam tähtis. „Määratlemine on teiste asi, nagunii panevad mind kunagi kasti,” ütleb ta.

Indias käies oli Hendrikul vaja sissesõidul märkida ankeeti, mis usku ta on. Seda lahtrit ei tohtinud tühjaks jätta. „Mõtlesin, mõtlesin ja välja mõtlesin: inglise keeles local belief, kohalik usk. No selle all ma mõtlesin maausku. See oli väga aus vastus.“ Loe edasi Hendrik Relve: meil on tegelikult kõige rohkem vaja rahulolu omaenese eluga

Mesilased surevad… varem

 Kas nüüd ongi käes aeg, kus inimese oma tunnetus enam ei toimi? Või ei julge me seda enam usaldada, nutitelefon ja eneseabiõpik tunduvad targemad?

Kui hakkasid tulema uudised, kuidas me oma inimesed teiste põllus trambivad ja pilti teevad, mõtlesin oma isale. Ta vahel armastas rukkipõldu sisse minna. Olin üsna väike poiss, kui küsisin, miks ta nii teeb. Sellepeale ütles tema: „Põllumehe samm on põllule ramm.” Loe edasi Mesilased surevad… varem

Jüri Reinvere: Käbi Laretei keeldus kibestumast

Eesti pianist ja kirjanik Käbi Laretei (1922–2014) saaks homme 95aastaseks.

Loomingu Raamatukogu kunagine toimetaja ja tõlkija Agu Sisask kirjutab Käbi Laretei seni viimati ilmunud raamatus „Mahagonipuust tiibklaver” (Kirjastus SE&JS 2015): „Oma hingelaadilt oli Käbi romantik. Valmistudes ette jäädavaks lahkumiseks oli ta oma matusetalituseks koostanud muusikakava, mis koosnes valdavas osas romantismiajastu heliloojatest: Robert Schumann “Opus 56:4”,  Arvo Pärt “Spiegel im Spiegel”, Franz Schubert “Der Lindenbaum”, Robert Schumann    “Vogel als Prophet”, Franz Schubert “Litanei”, Jüri Reinvere “Topeltkvartett”, Wolfgang Amadeus Mozart “Fantasie f-moll KV608”.”

Suurt eestlast meenutab Frankfurdis elav eesti helilooja ja esseist Jüri Reinvere (1971). Loe edasi Jüri Reinvere: Käbi Laretei keeldus kibestumast

Pärt Uusberg teel oma esimese sümfoonia poole

Pärt Uusberg juhatab oma autorikontserti Rapla kirkus. Foto: Taimo Tammik

Rapla XXV kirikumuusikafestivali avakontsert 28. juunil kandis nime „Õhtu ilu”. See oli helilooja Pärt Uusbergi autoriplaadi esitlus.

Enne kontserti ütles helilooja isa Valter Uusberg, et esimese kirikumuusikafestivali ajal oli Pärt seitsmeaastane. Kulus vaid 25 aastat ja Rapla poisist on saanud mees, helilooja, koorijuht, oma autoriplaadi esitleja kodukirikus.

Regilaul ja kristlik dogmaatika Loe edasi Pärt Uusberg teel oma esimese sümfoonia poole

Aivar Tommingas: Sõnad ei pruugi tähendada seda, mida kuuleme

Aivar Tommingas ei unusta pühendunult näitlejatööd tehes elu ja elamist.

Vanemuise näitleja Aivar Tommingas jõuab laupäeva hommikul Raplasse rongiga. Ka sellel suvel on ta Aleksei Karenin lavastuses, mida mängitakse Tapa raudteejaamas.

Vihma sajab. Aivar särab. Räägib vaimustunult nähtud ja kuulatud Trad.Attacki kontserdist Telliskivi loomelinnas.

 Mis töö, mille vihm ilmselt ära segab, sul täna plaanis oli seal oma isakodus Hõredal?

Täna pidime sõber ja klassivend Andrus Volgaga palke vedama. Loe edasi Aivar Tommingas: Sõnad ei pruugi tähendada seda, mida kuuleme

Loe, see loeb