Au kiri Eesti teatrile

 

Tsitaadid 2009. aasta teatrikülgedelt

 

„Tüdinud talumast nõõtamissõnu ja sõimu, nägemast valgesse rasva osavalt raamitud silmi…“ lauldi Ugala laval 30 aastat tagasi Jaan Toominga lavastuses „Rahva sõda“. Uku Masingu kirjutatud luuletuses on ka read: „...mõttedki muutusid pääsusulgedega ehitud nooliks“.

Uhke lavastus oli ja kõvasti ajast ees, mõjuks tänagi värskelt. 6. jaanuaril tähistas Ugala 90. sünnipäeva…

Ses lavastuses mängis Jaan Tooming mõisahärrat. Mahtra mehed aeti läbi kadalipu ja siis see Jaani enda mängit mõisnik, kes igal etendusel ilmus ise kohast, hüüdis imestunult: „Me oleme neid peksnud ja peksnud, kas tõesti oleme nad raffaks peksnud!“

Loe edasi Au kiri Eesti teatrile

Jaan Kaplinski Vene viltide ja Hiina puhvaikaga Eesti talves

 

 

Riputan siia aastalõpus Maalehes ilmunud loo Jaan Kaplinskiga. Lugu on leheruumist tingitud kärbeteta ja seepärast pisut pikem.

Oleme kinni progressi masinavärgis, ütleb mõtleja Jaan Kaplinski.

 

Jaan Kaplinski kirjeldus, kuidas teda tema maalt üles leida, on nagu luuletus: “Meile saab Tartu–Võru teed… läbi metsatuka. Kui mets paremal lõpeb, tuleb postkast, suur maakivi, tee üle põllu paremale, tee ääres noored pärnakesed. See tee viib meile, maja on Rootsi punane, kivikatusega, ümber park.”

Õues on üle kümne kraadi külma. Õhk sillerdab päikesest.

 

Jaan, kui kaua te nüüd kütsite, enne kui Mutiku talu soojaks läks?

Me olime, jah, naisega soojal maal. Olime selleks, et sooja saada ja olla rahulikult eemal. Naisel oli üks raamat lõpetada. Ta (Tiia Toomet – toim) oli mänguasjamuuseumi juhataja. Sellest on tulnud karuraamat ja mingid mänguasjade lood. Kõige põnevam, mis minu meelest tahab veel tööd, on mänguasjade lood, mis on inimeste lood.

Näiteks mingi neiu läheb Peterburisse guvernandiks. Juhtub nii, et ta satub rikka kaupmehe perre. Juhtub nii, et kaupmehe poeg armub temasse ülepeakaela ja vanemad ei olegi vastu. Siis tuleb revolutsioon ja nad põgenevad Eestisse.


Loe edasi Jaan Kaplinski Vene viltide ja Hiina puhvaikaga Eesti talves

Õpetaja ja õpilane vahetavad päid

 

 

Tippdirigent -Indrek Sammul kooriproovis, Kuulamist õpetamas. foto Jaanus Laagriküll

Ingo Normeti „Nii nagu taevas” kannab samu väärtusi nagu tema õpilase Uku Uusbergi kevadel teatripilti sisenenud lavastus ja näidend „Pea vahetus” NO99-s. Tahaks loota, et see pole juhus. Tähelepanuväärne on, et Uku Uusberg on Ingo Normeti õpilane. Seegi ei ole saladus, et õpetaja ja õpilase vahel lavakoolis kõik ei klappinud. Uku Uusbergi lavastuses on muuhulgas üpris otse öeldud, et vanem põlvkond ja nooremad peaksid olema rohkem valmis mõtteid vahetama, kujundlikult siis vahetama päid, selleks, et elu saaks õnnelikum ja loomingulisem. Nüüd Ugalas Kay Pollaki filmi järgi tehtud dramatiseeringu lavastust „Nii nagu taevas” nähes tundub, et Ingo Normet teeb otseviite oma õpilasele, kinnitades, et noore õpilase valitud väärtused, armastus, hoolivus, ausus on ka vanema põlvkonna tarvis kandvad ja tähtsad.

 

Loe edasi Õpetaja ja õpilane vahetavad päid

Vanemuise draamatrupp valis aasta lavastuseks „Kuidas kuningas kuu peale kippus“

 

 Vanemuise draamatrupi eilsel jõulupeol tehti teatavaks aasta kolleegiauhindade laureaadid, kelleks tänavu valiti Marika Barabanštšikova, Jüri Lumiste ja Janek Joost. Parima lavastuse auhinna sai „Kuidas kuningas kuu peale kippus“.

 

Nii naispeaosalisena kui ka naiskõrvalosalisena hindasid kolleegid auhinna vääriliseks Marika Barabanštšikova rolle 2009. aasta uuslavastustes „Lood Viini metsadest“, „Kuningas Richard Kolmas“, Loss“ ja „Don Juan“.

 

Parima meespeaosalise au läks Jüri Lumistele nimiosa eest lavastuses „Kuningas Richard Kolmas“. Parima meeskõrvalosatäitja tiitel läks külalisnäitleja Janek Joostile rollide eest lavastuses „Kuidas kuningas kuu peale kippus“.

 

„Kuidas kuningas kuu peale kippus“ valiti ka lõppenud aasta parimaks lavastuseks, lähimaks konkurendiks sellele osutus „Kuningas Richard Kolmas“.

 

Eripreemiaga tunnustas Vanemuise draamatrupp teatri endist müügijuhti Maarika Pokineni.

Loe, see loeb