„Libahunti“ lavastav jakuut: Võib-olla on see näidend teie rahvale hoiatuseks

Sergei Potapov

kAvgL922_zWF97cw51eRG-Q_-pP91ZhflHO2wOyWpe8Pildistas: Mats Õun

•Lavastaja ja režissöör Sahha vabariigist
•Sündis jakuudi külas 1975. aastal; saab jaanipäeval (Eestis olles) 40-aastaseks.
•Vanaisa oli šamaan, isa on ökonomist-raamatupidaja, ema jakuudi keele ja kirjanduse õpetaja.
•Tal on kaks last, poeg ja tütar, mõlemad suhtlevad sahha keeles.
•Töötab Jakutski akadeemilises draamateatris lavastajana. On olnud ka selle teatri näitleja, peanäitejuht. Näitlejaks õppis Jakutskis, lavastajaks Moskvas.
•Ütleb end armastavat oma lavastusi nagu lapsi. Jälgib nende kasvamist, täiskasvanuks saamist ja vananemistki. Armastab vaadata oma lavastusi koos publikuga, et siis publiku reaktsiooni järgi neid kohendada. Lavastusi on teinud üle kolmekümmne. Lisaks filmid.
•On õpetanud teatrikoolis, kuid katkestas selle töö, sest tundis, et annab endast rohkem kui tagasi saab. Unistab uuest näitlejate põlvkonnast, kes ei ole enam mõjutatud nõukogude ja vene teatrikooli traditsioonidest. Kavatseb võtta teatrikoolis oma kursuse ja noori selles suunas õpetama hakata.
•Juhib tähelepanu kliima soojenemisele. Siberis sulab igikelts ja talved pole enam nii külmad. Ta lapsepõlve jääb aeg, mil talviti võis õhutemperatuur ka üle 60 miinuskraadi olla. Loe edasi „Libahunti“ lavastav jakuut: Võib-olla on see näidend teie rahvale hoiatuseks

Psühholoogiadoktor Andero Uusberg: aju tunneb vale ära

Tartu:Psühholoogiadoktor Andero Uuusberg töötab Tartu Ülikoolis.
Doktor Uusberg.                                                                               Pildistas Raivo Tasso

Tänapäeva psühholoogid mõõdavad emotsioone ja tunnistavad, et suur osa psüühikast toimib väljaspool teadvust.

Kohtusime psühholoogiadoktor Andero Uusbergiga Tartu ülikooli vanas kohvikus, mis nüüd Oleg Pissarenko käe all on Jazzmuusika klubi. Ses saab ühe euro eest hommikusööki. Mulle seal pööraselt meeldib ‒ nii eurone hommikusöök kui muusikavalik.
Ütlen kohe ära, et kohtuma läksin huviga teada saada, kuidas teater inimesteni jõuab, mis seaduspärad seal töötavad, aga me jutt läks kiiresti sinna, mismoodi üldse tänapäeval psühholoogid meid, inimesi uurivad. .

Siin on hea istuda. Kuidas psühholoogid seletavad sõna „meeleolu”?
Esimesena tuleb pähe, et meeleolu ei ole sama, mis emotsioon. Emotsioonil on alati mingi objekt, mis teda põhjustab, ta on alati reaktsioon millelegi. Meeleolul on olemas samad komponendid, mis tekitavad emotsiooni, aga need ei ole nii selgelt mingi objektiga seotud.

Äkki tood mõne näite?
Hirmu ja ärevust emotsioonina tekitab näiteks see, et mõtled raske vestluse peale ülehomme hommikul. Sa tead, miks hirmu tunned.
Ärevus meeleoluna on seisund, kus paned keskkonnas tähele ohu märke. Pingetase ja vererõhk tõusevad, aga need kehalised sümptomid ei ole vähemalt teadvusele kättesaadavalt ühest asjast põhjustatud. Loe edasi Psühholoogiadoktor Andero Uusberg: aju tunneb vale ära

Mees, kes mahtus pildi sisse, aga mitte raamidesse

MATTI MILIUS, KUNSTIKOGUJA.. TARTU ÜLIKOOLI AJALOOMUUSEUMIS MILIUSE KUNSTIKOGU NÄITUSEL ILMAR KRUUSAMÄE MAALI EES EKS01,    NOV05, TALLINN, EESTI Foto INGMAR MUUSIKUS/ EESTI EKSPRESS
Foto INGMAR MUUSIKUS/ EESTI EKSPRESS. Matti Milius (1945 -2015)

Eelmisel nädalal surnud Milius oli mees, kellele mis tahes ruum oli näitelava, ümbritsevad inimesed publik. Matti oli elav tõestus sellest, et kui inimesele on antud olla isiksus, siis on ta seda hoolimata ajast ja raamisest.
Kui mina 1976. aastal Tartusse jõudsin, istus Milius seal juba ees. Werneris. Piip oli suus, keppi veel käes ei olnud, aga lapsi lugema küll õpetas. Ta oli selle aja n-ö Google ja googeldasid teda kõik professoritest paadialusteni, saamaks teada, kes on kes ja kus, mis toimub kultuuris, mida peab ja mida võiks lugeda. Milius ikka teadis.
Mul oli siis tunne, et Matti teab minustki rohkem kui ma ise. Häiris see, et ta oma teadmist kõvahäälselt ümbritsevaga jagama kippus, igast kohtumisest etenduse tegi. Loe edasi Mees, kes mahtus pildi sisse, aga mitte raamidesse

Matti Milius: Ilmar, sa pead mind maalima…!

MATTI MILIUS, KUNSTIKOGUJA.. TARTU ÜLIKOOLI AJALOOMUUSEUMIS MILIUSE KUNSTIKOGU NÄITUSEL ILMAR KRUUSAMÄE MAALI EES EKS01,    NOV05, TALLINN, EESTI Foto INGMAR MUUSIKUS/ EESTI EKSPRESS
MATTI MILIUS    , KUNSTIKOGUJA..
TARTU ÜLIKOOLI AJALOOMUUSEUMIS MILIUSE KUNSTIKOGU NÄITUSEL ILMAR KRUUSAMÄE MAALI EES
Foto INGMAR MUUSIKUS/ EESTI EKSPRESS

Kunstnik Ilmar Kruusamäe Matti Miliuse portree sai valmis 1999. aastal.
Matti Miliust (10. november 1945 Tartu3. juuni 2015 Tartu) on joonistanud sajad Tartu kunstiõpilased ja üliõpilased. Ta oli tänuväärt modell, kes sai kunstiks Peeter Mudisti, Jüri Arraku, Tiiu Kirsipuu, Ilmar Kruusmäe pintsli, pea ja käte abil, kui nimetada esimesi meenuvaid kunstitöid.
Ilmar Kruusamäe ütleb, et Matti Miliusel olid alati uued jutud, uued läbielamised kaasas, kui nad kohtusid. Tartu linnapildis aktiivset meest ei ole enam. Kunst jääb alles.

Ilmar, milline on sinu Matti portree valmimise lugu?
Kui maalisin 1983. aastal Valdur Ohaka ja Hando Runneli portree, siis tuli Matti mattilikult minu juurde ja ütles: „Ilmar sa pead mind maalima!”
Kui tal 1985. aasta sügisel 40. sünnipäev lähenes, tuletas ta juba varakevadel oma soovi väga konkreetselt meelde. Ütlesin talle siis, et enne tahan ikka modelli tundma õppida. Viisteist aastat läks veel aega hea küpse portree valmimiseni. Loe edasi Matti Milius: Ilmar, sa pead mind maalima…!

Ühe Lennu teater Must Kast teeb Juunituuri

Viljandi Kultuuriakadeemia 10. lennu teatriüliõpilased tegid Tartusse uue teatri Must Kast ja tänavad oma kodukohtasid suveetendusega selle eest, et nad on.
Ise tutvustavad nad ennast ja oma suvelavastust nõnda: „JUUNITUUR on humoorikas võtmes ringreis-lavastus, mis toimub 12.-18. juunini teatritudengite kodukohtades kõikjal üle Eesti, mis paneb värsked näitlejad-lavastajad proovile ning on ühtlasi ka tänuavaldus teatritudengite peredele, sünnikohtadele ja publikule – inimestele, kelleta praegu ei oleks ei kümnendat lendu ega lennu teatrit Must Kast. Loe edasi Ühe Lennu teater Must Kast teeb Juunituuri

Puudu(ta)v kultuur 5: „С кем Вы, мастера культуры?”

Tõlgin pealkirjaks oleva küsimuse: „Kellega te olete, kultuurimeistrid?”. Kujutan ette, et vanemale lugejale toob see küsimus meelde läinud sajandi viiekümnendad Nõukogude Eestis. Nii küsiti Nõukogude Venemaal juba sama sajandi kolmekümnendatel. Ka see on teada, et Siberi ja muu Venemaa vangilaagritesse loksuvatesse rongidesse topiti näitlejaid, lavastajaid, kirjanikke ja kunstnikke. Neid süüdistati kosmopoliitsuses ja selles, et nad ei armasta oma rahvast.
Mitu põlvkonda on Venemaal ja meil saanud elada selle hirmuta. Loe edasi Puudu(ta)v kultuur 5: „С кем Вы, мастера культуры?”

Loe, see loeb