Rapla – teatrilaste tagala ja tagatuba

“Pea” proov. Märt Avandi, Uku Uusberg ja Priit Võigemast.

 

Täna on teatris “Pea vahetus”. Esietenduse puhul lugege Teatritaskust mida arvavad oma laste teatritegemisest nende vanemad. 

Lastest ja teatrist räägivad Irja Avandi, Jüri Võigemast ja Valter Uusberg. Rääkides ei unustanud ükski vanematest omal moel öelda, et neil on peale avalikkusele nähtaval olevate laste veel lapsi, kes sama armsad kui need, kellest alljärgnev jutt. Keegi vanematest ei häbenenud sõna kasvatus.

 

Irja Avandi – vaatab esietendust silmad kinni

 

Märt Avandi ema Irja ütleb, et ta kardab kukkumist. Mitte enda oma, vaid oma laste oma. „Ei saa ju olla nii, et kogu aeg on inimese elus tõus. Seda kukkumist ma ei taha lapsele. Kui Märt oleks insener? Siis oleks ma palju rahulikum. Näitleja on kõigile näha. Ma olen selles suhtes hästi haavatav, ütleb Irja Avandi.

Loe edasi Rapla – teatrilaste tagala ja tagatuba

Jaak Allik Ugala teatrist ja Peeter Tammearust, ehk lööme Jürka maha, saame õndsaks

Paras aeg on meenutada sündmusi Viljandis mitte ammu tagasi.

Laupäeval 20.novembril on Peeter Tammearul esietendus. Publiku ette jõuab lavastus “Jürka”.

Peeter Tammearu, “Tsirkuse” direktor selle suve hakul Rakveres.

11. mail 2009.aastal annab Viljandi Ugala teatrijuht ameti üle uuele juhile. 26. aprillil tänas Peeter Tammearu Ugalas oma sõpru, kellega koos seitse aastat rasket teatrivankrit mäkke vedas. Tammearu lahkuma sundimise telgitaguseid tundev ja ka ise hammasrataste vahele jäänud Jaak Alliku loal avaldame „Teatrikülgedel”  ja siin “Teatritaskus” tema kõne sellel tänukokkusaamisel.

Jaagu jutt oli ühest küljest tõe valgustamine, teisest küljest nagu nekroloog mulle. Kena kuulata veel siinses elus nekroloogi, millesarnast ma enam hiljem vast ei kuule,“ kommenteeris Peeter Tammearu Jaak Alliku sõnu.

Loe edasi Jaak Allik Ugala teatrist ja Peeter Tammearust, ehk lööme Jürka maha, saame õndsaks

Laupäeval ilmub Teatrikülgede 42. number

 

Ajaleht Nädaline on Teatrikülgede ümber.

Uku Uusbergi kirjutatud, kohe varsti lavale jõudev „Pea vahetus“ on Raplast pärit noorte näitlejate, lauljate ja helilooja põlvkonnamõtteid kandev lavastus. 

Valter Uusberg, Irja Avandi ja Jüri Võigemast räägivad oma teatrilastest.

Eestlane Andres Lepik lavastas Valmieras, Läti vabariigis inglise klassiku komöödia. 

Ainult Nädalise Teatrikülgedel: Jaak Allik kirjutab Ugala teatrijuhi vahetusesest, vaatab tagasi ja mõtleb pisut ka selle üle, mis võiks tulla edasi.

 

Mõningase nihkega ilmuvad paberlehe lood ka Teatritaskus.

Paberleht ja Teatritasku ei ole kaksikvennad, vennad on aga kindlasti.

Ilus lugu piibutujust

 

Ma olen kirglik suitsetaja. Ometi meeldib mulle see lugu, mille on kirja pannud vana tark Ülo Vooglaid. Neid Ülo vanaisa ja lapse lugusid on rohkem. On tekkinud lootus, et need isegi raamatuks saavad. Miks see ja teised Ülo mälestustes elavad lood mulle nii meeldivad, ma ei tea. Ei tahagi seda sõnastada.

Vahel on nõnda, et ütled midagi või paned selle kirja ja siis jääb see sind kummitama kusagil kuklas. Nii oli ka sellega, et ei osanud sõnastada vastust küsimusele, miks mulle Ülo Vooglaiu lapsepõlvelood vanaisaga meeldivad. Meeldivad kuulata kui ta vahel neid räägib ja meeldivad lugeda. Öö on nüüd möödas sellest kui selle piibuloo siia üles panin. Nüüd tahan sõnastada, miks: sellepärast, et tegu on mu jaoks Aabitsalooga. Selles ja teistes Ülo lugudes on hommikutarkust. 

Loe edasi Ilus lugu piibutujust

Kes kardab tapatöö jumalat

See lugu ilmus esmakordselt 26. märtsi Maalehes. Teatritasku avaldab loo esialgse variandi, mida hea toimetajakäsi ei ole silinud.

Margus Mikomägi

 

Kui ma märtsi alguses Märjamaal Jaak Alliku Kuressaare linnateatris tehtud lavastust „Tapatöö jumal“ vaatasin, ei oldud Ugala teatrit veel käratsemisega lammutama hakatud.

Selle loo pealkirja mõtlesin kah välja juba siis, kui teatrist tagasi sõitsin. Nimelt tuletas Prantsuse juuditari Yasmina Reza kirjutatud näidend mulle miskipärast meelde Edward Albee tükki „Kes kardab Virginia Woolfi“ ehk, ausamalt, Adolf Šapiro lavastust Pärnus 1977. aastal.

Lugu teatrist ja tapatöö jumalast jäi seisma mitmel põhjusel. Esiteks on mul viimasel ajal tunne, et ma ei tea, kellele kirjutada, kui kirjutan teatriloo, mille avaldab, noh näiteks Maaleht. Kas ma kirjutan neile, kes on selle lavastusega seotud? Kui nõnda, siis ehk oleks lugu teistsugune ja poleks lugu, vaid kiri osalistele. Kas nad seda saada tahavad üldse? On seda vaja lugeda kõigil? Kui kirjutan lugejaile vaid, siis peaksin ette kujutama publikut, kes võiks saada osa järgmistest etendustest? Siin tuleb kirjutamisel mängu mõte, et see seltskond omakorda ei pruugi ju üldse huvituda nendest asjadest, millest mina huvitun…

On väga, väga hirmutav, et üsna pea pärast Märjamaal nähtud teatrietendust mängiti päris elus maha sootuks räigem, konkreetseid kultuuriinimesi valusalt puudutav draama, mille tulemused alles tulevikus tunda.

Loe edasi Kes kardab tapatöö jumalat

Rapla noored on märk üle-eestilises kultuuriilmas

 

Kirjanik Andrus Kivirähk küsis nädal tagasi, kas ma tean, mis vägitegusid „Rapla maffia“ Tallinnas teeb. Õnneks teadsin. Teater NO99-s on tulekul uuslavastus NO82 „Pea vahetus“.

Näidendi „Pea vahetus“ kirjutas ja lavastab Eesti Draamateatri näitleja Uku Uusberg. Etenduse muusika kirjutas helilooja Pärt Uusberg (Georg Otsa muusikakool). Mängivad: Märt Avandi (Draamateater) ja Priit Võigemast (Linnateater). Teistes osades on kammerkoor Head Ööd, Vend. Kõik ülalmainitud ja suur hulk lauljaid ses kooris on pärit Raplast.

Loe edasi Rapla noored on märk üle-eestilises kultuuriilmas

Loe, see loeb