Mäletades Triin Voorelit

Leino Rei 

Mulle meeldivad algused. Ma võiksin lõputult lugusid alustada või tõmmata lugudest mingeid katkendeid paberile. Õhk on teatavasti lugusid täis. See, kas ja kes ja kuidas need kirja paneb, on juba teine lugu. Kui kirjutada üles ainult loo algus, jääb tume lugu paksu ja tuumakana universumisse rippuma. Kui aga hakata tervet lugu kirjutama, siis tuleb juba süsteeme ja seoseid luua ning inimmõistus on terve loo tõmbamiseks universumist liiga jõuetu masin. Hea küll, mitte inimene, vaid mina olen. Ma olen piisavalt tugev masin, et lugude olemasolu enda ümber tajuda, aga neid tervenisti sõnadesse tõmmata ma ei suuda. Sellepärast siis algused ja keskpaigad ja lõpud. Lood tõmmaku igaüks ise. Sest nad on universumis kogu aeg üleval. Meie ümber. Terve igaviku.“

Triin Voorel, katkend raamatust „Tants ühele naisele“

 

Minu tutvus Triinuga sai alguse, kui me mõlemad sattusime enam-vähem ühel ajal tööle Nukuteatrisse. Tema kirjandustoimetajana, mina näitlejana. Ehkki meid mõlemaid sidusid juured Raplaga, ei olnud me varem kokku juhtunud.

 

Et tema huvide kese koondus kirjutamise ja teatri ümber ning minu huvid olid samad, kuid vastupidises järjekorras, siis vahetasime omavahel tekste, nii enda kui ka „päris autorite“ omi. Meil tekkis usaldus näidata teineteisele kõige jaburamaid kirjanduslikke uite. Triin oli siin muidugi rohkem kirjutaja ja mina lugeja rollis.

Harjumus oma mõtteid väljendada erinevates kirjanduslikes zanrites ja vormides oli orgaaniline osa ka tema kirjavahetuses sõpradega. Nendes kirjades on läbivalt sees julgus muuta lihtne argine sündmus või mõte ajatuks. See on minu arvates praeguses ajas julgus – näha argisituatsioone igaviku valguses ja seda ka selgelt ning häbenemata välja öelda.

Tants ühele naisele“ ei ole raamat, millel loogiline algus, keskpaik ja lõpp. See on raamat, milles on palju visandeid, ideid, algeid. Ükskõik, kas näidendi, kirja või luuletuse kujul, annavad need edasi mõtlemise, eneseotsimise ja eneseväljendamise viisi.

Raamatu koostajat (Ave Plukk) seob Triinuga tunduvalt pikemaajalisem sõprus kui mind. Ja nende ülikooliaegsed ühised unistused on kindlasti ka üheks selle raamatu väljaandmise põhjuseks. Teine oluline põhjus on aga see, et Triinu tekstid, kuigi sageli lõpetamata ja visandlikud, tundusid liiga huvitavad selleks, et neid arvutinurka tolmuma jätta.

See raamat ei ole tehtud müügiks, mistõttu puudub hind (et mitte öelda – ta on hindamatu väärtusega) ja ka võimalus osta. Eesmärk oli koondada Triinu tekstid ühtede kaante vahele ning pakkuda Triinu lähedastele, sõpradele, tuttavatele ja koolikaaslastele võimalust temaga raamatu vahendusel uuesti kohtuda.

Raamatut on vaid sada eksemplari. Enamik neist ka juba ülalnimetatute öökapil. Mõned eksemplarid on veel saadaval (huvi korral pöördutagu ave@kuku.ee).

Kuna kõikide raamatuhuviliste arv ületab tõenäoliselt saja piiri, siis paar eksemplari on jõudnud ka suurematesse raamatukogudesse, kaasa arvatud Rapla raamatukogu.

Väljaandjate soov on, et raamat liiguks käest kätte, sõbralt sõbrale, viies uuesti kokku neid inimesi, kes omavahel suhelnud Triinu kaudu, ja kes nüüd temaga uuesti kohtudes vahetaksid raamatut edasi andes oma mõtteid loetust ja mälestustest. Sest see on raamat Triinu sõpradele.

Triin Voorel (1977-2004)

1984-1995 Rapla ühisgümnaasium

1995-2001 Tartu Ülikool, eesti keele ja kirjanduse eriala

2001-2004 Nukuteatri kirjandustoimetaja

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga