Konverents keskmaa ärksuse kiituseks

Keskmaa identiteedi kandjad: Haldi Välimäe, Vaiko Eplik, Alo Aasmaa, Pärt Uusberg ja Hendrik Relve Raplas. Pilt: Siim Solman.

Raplas räägiti Kesk-Eesti identiteedist konverentsil  „Noored kultuuriruumi ristteel”.

Pange tähele maja, mis jääb Tallinna poolt Raplasse sisse sõites vasakut kätt. Paremale jääb  bussijaam, mis arhitektide sõnul inspireeritud Stonehenge’i päikesetemplist. Sadakond sammu edasi kõrgub linnakese kuulsus, kahe torniga kirik. Maja, millest jutt, oli siis, kui ma olin noor, autobaas. Nüüd autobaasi ei ole. Kord prooviti selles majas pidada ööklubi, nimi ei tule meelde. Täna on selles ehitusmaterjalide pood ja maarahva pood ja veel müüakse seal ühes kaupluses muruniidukeid.

Kirik müüb lootust elule pärast elu. Bussijaamast saab bussiga Tartusse ja Vahastusse. Päikesetempli moodi kõveras hoones müüakse bensiini ja tööriideid.

Mu jaoks teevad ühe maja tähtsaks inimesed. Autobaasi maja siis ka inimesed, kes asutasid ja juhivad seal Raplamaa kaasaegse kunsti keskust ja Rapla Loomeruumi. Just viimaste tubades ja saalides seda „päike paistab peale” identiteedi päeva peeti.

Minu identiteet käib inimesi mööda, vähem maju ja maastikke pidi. Rohkem mõttekaaslust pidi, vähem institutsioone mööda. Tuneesias sajandi alguses mäe ja kõrbe piiril kohtasin neegrinoormeest. Ta müüs mingeid suveniirividinaid, ei mäleta, mis need olid. Oli seda teinud kogu suve. Me jutt on meeles. Noormees tahtis kogu hingest Euroopasse elama. Oskas prantsuse ja inglise keelt ja oli valmis inimeste sekka pääsemiseks kellega tahes abielluma. Ma talle püüdsin seletada, kuidas see koht, kus kohtusime, on erilisim, kus olen käinud. Just see kahe stiihia kohtumise piiriala – mäed ja kõrb. Mul muidugi ei tekkinud kordagi mõtet, et vahetaks temaga elukohad ära. Nõnda, et sõnad, sõnad, sõnad.

Muusika, muusika, pärimusmuusika

Korraldajate ja eestvedajate Age Tekku ja Mari Tammari soovil see konverents ses ootamatus uue vaimsusega kohas toimus ja ses vaimus mängisid ettekannete vahel Kesk-Eesti noored pärimusmuusikud. Nad musitseerisid laval ja vanad lood olid uued. Siin taas on olemas koosluse hing, mitte maja, vaid inimene – Margit Kuhi.

Üks sellel päeval esinenu, mu jaoks aastaid Raplamaa väärtuste vägevaim müügimees number üks Vaiko Eplik ütles, et keegi ei peaks väga selle identiteedi pärast muretsema, et seda on kuhjaga. Ja siis ta laulis koos Haldi Välimäega, kes pärit Järvamaalt ja õpib nüüd Viljandis. Omavahel ütles Vaiko, et sellest kooslusest preiliga on varsti ka plaat tulemas. Ja plaadi nad salvestavad Vaiko kodustuudios Pae külas, kus enamus helilooja ja muusiku plaate salvestatud on. Sest seal ei olevat müra.

Haprad helid tähistaeva avaruses

Helilooja Pärt Uusberg otsustas oma etteastel (teema oli „Kodupaiga mõju loomingule”) anda tähenduse üleskasvamise kodulinna nimele Rapla. Helilooja struktueeris ja mängis, luges tähti ta enda sõnul kallis sõnas: R = Rahu, A = Avarus, P = Püha… Siinkohal teeb Pärt vahekokkuvõtte ja seletab, et tänapäeva maailm nõuab atraktiivsust. „Minu jaoks on kolm mõistet, rahu, avarus ja pühadus tervendavad. Nad ehk pole atraktiivsed sedavõrd kui on tervendavad. Samamoodi nagu allikavesi pole kõige põnevam jook maailmas, aga ta on ometi kõige vägevam jook maailmas.” Siis tuli L = Laul ja A = Armastus. „Olgugi, et on tore, et me peaminister  tervitas meid täna Rapla korvpalliplatsil (Jüri Ratas ütles muuhulgas: „Korvpall seob ühiskonda.” MM), olgugi, et on tore, et meil on selline imetlusväärne korvpallikoondis, aga ometi on minu siiras lootus ja usk, et see linn ei kaotaks kunagi usku kaunitesse kunstidesse. Ja et me ei reklaamiks oma linna ainult kui korvpallilinna, vaid et me oleme ka muusika- ja teatrilinn,” ütles 30aastane helilooja.

Pärdi sõnul hakkas ta oma kodulinna nii tajuma nagu praegu siis, kui ta siit lahkus. Lahkus selleks, et õppida. „Sport arendab inimese keha ja tahet, aga kaunid kunstid tegelevad inimese hingega. Mida hingelisemas keskkonnas me elame, seda tervem on meie riik. Inimese hing januneb selle järele, et ta saaks olla loominguline.” Pärt Uusberg sõitis kodulinna esinema Vilniusest. Bussiga. Teekond võttis aega 9 tundi. „Laul on minu jaoks võimalus rännata maailma äärele,” ütles Pärt Uusberg, vihjates päeva esimeses pooles kõnelenud maailmarändur Hendrik Relve räägitule.

Maakera on ümmargune

„Kui hakkan oma kodunt minema vasakule, lähed, lähed lähed ja sa jõuad kuhu? Oma koduõue kõige tagumisse nurka. See on mõõdetav. Siit on sinna 48 kilomeetrit. 39 940 kilomeetrit ja 638 meetrit oleks aga mu ümbermaailmareisi pikkus. Kui nüüd mõelda, milleks siis on vaja mööda maailma ringi rännata, kui kõige kaugem paik on sinu koduõu? Ehk teiste sõnadega, maailm on sinu läve ees. See on tõsi, aga kui sa oled selle suure tiiru ära teinud ‒ see on minu kogemus ‒ siis sinu pilk on muutunud. Sa näed oma koduõue teise pilguga,” rääkis Hendrik Relve ja lisas, et see teine pilk on väike nõks, mida pole võimalik sõnades seletada.

Maailmarändur Hendrik Relve jututeemaks oli märgitud „Maailmakodaniku paikkonnatunnetus”. Tundus, et korraldajate tiitel maailmarändur Relvet väga ei inspireerinud, ta ütles, et on looduseinimene. „Ma kuulun rohkem looduse poole peale, elan metsa ääres. Tunnen, et olen osa metsast. Tunnen ennast metsas paremini kui rahvahulga sees. Maailmarändur? See on nagu rändlindudel, miks nad lähevad minema? See on mingi kutse ja ma olen seda järginud. Mul on olnud õnne ja ma olen tõesti saanud hullult maailmas ringi kolada.”

Maailma piltide kirjelduste kõrvale asetas Hendrik Relve oma jutus Eesti erilise.  Erilisuse leidmiseks kasutas ta lapse imestamisoskuse võrdpilti, öeldes ka, et kui keegi tuleb väga kaugelt, siis ta imestab asjade üle, mille üle meie siin ei oska iialgi imestada.
Hendrik Relve ütles ja näitas pilte me erilisest Eestist: „Meie läänerannik on õnnistatud lindude ristteega./ Valgepõsk laglede tiibade kõrvulukustav plagin, lindude pöörane hulk…/ Teine on meie pankrannik, Põhja Eesti kõige võimsam pinnavorm. Ontika näiteks./ Paekivi./ Puisniidud. Kus taimede võrk on rekordiliselt suur kogu maailma mõõdus. 76 lille liiki koos kasvamas…/ Metsad./ Mees nagu mastimänd. Metsapoole. Ära hüüa metsa… nii palju väljendeid, mis on metsast läbipõimunud./ Põder. Põhjala metsade loom. Sama tähendusega kui karu./ Sood. Kõige ürgsemad kooslused maismaal./ Rabamurakas…/ Neli aastaaega. Kogu aeg midagi muutub. / Selle kõige üle on paras oma peaga mõelda.”  See oli lühikokkuvõte Hendrik Relve jutust, mida illustreerisid lühikesed täpsed lood ja võrdluspildid muu maailmaga.

Seda kirja pannes jagan äkki korraldajate kurbust selle üle, et Raplamaa gümnaasiumites ei olnud selle konverentsi vastu suurt, et mitte öelda mingisugustki huvi…

Hendrik Relve lõpetas oma sisuka jutu Goethe tsitaadiga: „Selleks, et näha kõige tähtsamaid ja suuremaid asju, pead sa minema hästi kaugele.”

 

Noored kultuuriruumi ristteel”

Lisaks juba nimetatutele esinesid Raplas ka lavastaja Helen Rekkor, lõõtspillihuvilised Ove Averin ja Uku Burmeister, sotsiaaluuringute keskuse teadurid Marge Unt ja Eve Liis Roosmaa; Järva maavanem Alo Aasma ja Rapla maavanem Tõnis Blank. Kogu päeva juhtis samuti Raplamaa juurtega Kristo Elias.

Kultuurisoovitus

 Rapla Loomeruumi juht Maili Metssalu

 Kultuurifestival SÄRIN 2017

 MTÜ Loomeruum ja Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus ühendavad käed, et

  1. aasta 15. ja 16. septembril panna Rapla taas särisema. Saab

olema muusikat, teatrit ning lisaks sündmusi ja etteasteid, mis toovad

publiku ette kaasaegset kunsti ja kirjandust.

Toimumiskoht: värskenduskuuri läbinud Kultuuriklubi BAAS.

  • Omaloomingukonkurss “Sada särinat”

Kultuurifestival Särin ja kirjastus Allikaäärne kuulutavad välja

noorte omaloomingukonkursi „Sada särinat”. Konkursile on oodatud

osalema kõik kuni 23aastased Raplamaalt pärit või sellega seotud

noored. Oodatud on luule, lühiproosa (kuni 7000 tähemärki) ja

visuaalne kunst (maal, joonistus, fotograafia). Parimatest töödest

trükitakse almanahh ja parimatest parimail on võimalik üles astuda

kultuurifestivalil Särin ülalpool mainitud ajal.

Igal almanahhi pääsenud autoril on õigus tasuta eksemplarile.

Konkursitööd tuleks saata elektrooniliselt aadressile konkurss@mathura.ee.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga