Eestis on ainulaadne kooliteatrite liikumine

otsib-marki

Kahjuks ei ole keegi kokku lugenud, kui palju on me teatris teatritegijaid, kelle teatritee on alguse saanud kooliteatrist.

Jaak Allik, kes aastaid on osalenud kooliteatrifestivalide žüriis, kinnitab, et tänaseks on see, kui meie kahte lavakooli satub õppima noor, kes pole osalenud kooliteatri tegemises, pigem erand kui reegel.

Ta toob näiteks Ugala teatris lavastava ja mängiva Vallo Kirsi, kes pärit Rakverest ja sealses kooliteatris tegutsedes noppis Alliku sõnul küllap kõik preemiad.

Rakvere teatri tänane direktor, näitleja Velvo Väli on aga näiteks Saaremaa ühisgümnaasiumi 1991. aastal loodud luuleteatri Krevera asutajaliige.

Traditsioon ja süsteem

Küllap tehakse koolides teatrit kogu maailmas. Eesti teeb eriliseks see, et siin on kujunenud välja süsteem. Milles see väljendub?

Selle aasta aprillis näiteks peeti Rakveres 35. üleriigiline kooliteatrite festival. Sinna pääses seekord 16 truppi üle Eesti. Enne üleriigilist festivali peetakse me kõigis 15 maakonnas ja Tallinnas ja Tartus teatripäeva paiku eelvoorusid, kus valitakse välja parimad. Valimine käib eraldi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi vanuseastmes ja parimad pääsevad suurele festivalile. Kooliteatrite liikumist suuremas plaanis ja ka eelkõneldud festivali korraldab Eesti harrastusteatrite liit.  Tähelepanuväärne on läbi nende aastate olnud see, et juhtrolli paremate kooliteatrite seas ei ole enda kätte kahmanud pealinn Tallinn, vaid pigem on silma jäänud noored tegijad Saaremaalt, Jõgevalt, Rakverest, Raplast ja Pärnust…

Ilmselgelt on see regionaalne silmapaistvus seotud eestvedajatega. Pärnu hiigelaeg selles liikumises oli siis, kui elas ja noori juhendas Aare Laanemets. Hiiglaslikku tööd teeb ja on teinud juba mainitud Saaremaa trupi Krevera juhendaja Rita Ilves. Teine legendaarne on Jõgeva õpetaja Lianne Saage-Vahur, kelle loodud teatri Liblikapüüdja vilistlastest vabalt ühe uue professionaalse teatri võiks kokku panna. Temagi alustas 1991. aastal. Nemad on oma ellukutsutud festivalidega  raudkindlalt kooliteatri tegemise populaarsuse taga. Just need vägevad naised on oma õpilastega ellu kutsunud ja hoidnud igal aastal peetavaid Saaremaa miniteatripäevi ja Jõgeva Betti Alveri luulepäevi. Alveri festival, täpsemalt Betti Alveri luulepäevad Tähetund, oli sel aastal 24. korda.

Lisaks kuuluvad süsteemi erivajadustega laste kooliteatri festival Tartus, kooliteatrite suvekoolid jne.

Veel üks iseloomulik joon selles omapärases süsteemis on žüriid. On hoitud seda joont, et kõigi kolme tunnustatud festivali žüriides osalevad professionaalid üle Eesti. Näitlejad, lavastajad, kriitikud… Olgu näiteks läinud nädalavahetusel Jõgeval lõppenud Betti Alveri luulepäevade žürii: Toomas Lõhmuste, Jaak Allik, Leelo Tungal, Gerda Kordemets, Küllike Saldre, Garmen Tabor, Alo Kõrve, Märt Treier, Martin Algus, Maarius Pärn, Rain Mikser.  See pole lihtsalt kavade vaatamise kohustus, pärast vaatamist antakse ka nõu. Ja fikseeritakse hetkeseis, tõstetakse parimaid pjedestaalile…

Kooliteatri tähendus

Võtan siin appi Rait Avestiku 2011. aastal ilmunud raamatu „Eesti kooliteatrite kolmkümmend festivali”, kus Valter Uusberg teiste seas ja muuhulgas kirjutab oma kogemustest lähtuvalt: „Kooliteater teeb poisid ja tüdrukud (mitte õpilased) tundlikumateks ja julgemateks. Olen päris kindel, et igaühe ego all kükitab kaastundev meel, mis otsib samamoodi toitu nagu egogi. Tundub, et teatripärastes väljendusvormides leiavad mõlemad rakendust – ego saab särada ja kaastundev empaatiline meel toimuvasse sisse elada. Ja teatrimaske tuleb näha nii, et viril kuulub egole ja naeratav kaastundlikule meelele.”

Kindlasti ja õnneks ei saa kõigist kooliteatris osalejatest teatris töötavaid professionaale, aga haritud inimene, haritum eestlane saab üsna kindlasti. Jõgeva selle aasta festivalil sai teiste seas laureaadiks Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi trupp ja seda kirjutan selleks, et lisada: see kool on venekeelne.

Üks kooliteatrifenomeni põhitala on, et tegijad vahelduvad igal aastal ‒ uued tulevad altpoolt juurde. Teater on Eestis keelehoidja, eriti täna. Saab öelda ka, et teater Eestis algab koolist.

Koolitearist kutselisse teatrisse

Pärnu kooliteteatrist mida juhendas Aare Laanemets

Marko Matvere, Katariina Lauk, Liisa Aibel, Heiko Sööt, Janek Joost, Tiit Ojasoo, Kersti Heinloo, Piret Laurimaa…

Jõgeva kooliteatrist „Liblikapüüdja” juhendja Lianne Saage Vahur

Martin Algus, Tiit Sukk, Ingrit Vaher, Hele Kõre, Alo Kõrve, Marju Männik, Heigo Teder, Mihkel Kabel, Martin Kõiv, Meelis Põdersoo…

Rapla ühisgümnaasiumi kooliteatrist, juhendajad Lea Purga, Valter Uuseberg ja Krista Olesk

Märt Avandi, Priit Võigemast, Uku Uusberg…

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga