Läti keelset vestlusringi vahendas Hannes Korjus

2015. a. juulikuus2 toimus Läti kultuuriportaali www.satori.lv algatusel arutelu Lätivabateatrite staatusest ja väljavaadetest. Osalesid dramaturg ning režissöör Krista Burāne (loomeühendus “Nomadi”), Läti Kultuuriakadeemia õppejõud, režissöör Zane
Kreicberga (Läti Uue Teatri Instituut), näitleja Kaspars Gods (sõltumatu teatri “Goda teater” asutaja), näitleja ja režisors Kārlis Krūmiņš, režissöör Valters Sīlis, režissöör Vladislavs Nastavševs, teatrikriitik Maija Treile. Arutelu suunas Marta Krivade.

Marta Krivade: Kellele need vabateatrid peaksid korda minema – vaatajaile, näitlejaile võirežissööridele? Valmieras oli vabateatrite festivali “NoMadI” külastatavus, minu arust, ikka väga
nadi…See tähendab, et te ei arvestanudki suuremate vaatajanumbritega. Kas polegi nõnda, et vabateatrid on pelgalt loojaile endile vajalikud? Loe edasi Vabateater Lätis otsib eluõigust →

Keldrikaltsuka katkises pappkastis olevaid tasuta raamatuid sirvides tuli meelde Oskar Lutsu jutustuse järgi tehtud näidend „Tagahoovis“. Ilmselt on paras aeg see üle lugeda ja klassika kiiresti lavale tuua.
Kaks üsna räbalat pappkasti. Trööstituna tunduv keldritrepp. Silt „Odavad kaubad“. Trepile tõstetud raamatud on tasuta. Jaan Kross, Raimond Kaugver, „Vastutuulelaev“ (1987) ja „Vana mees tahab koju“ (1983). Ma olen teel kohvikusse nimega Shakespeare. Loe edasi Puudu(ta)v kultuur 11 Gaft ja Keil, Kross ja Gumiljov tagahoovis →

ÜKS LUULETUS
Pärast intervjuu tegemist saatis Jaan Kaplinski oma venekeelse luuletuse, mis me jutuajamise ehmatavalt täpselt kokku võtab. Küsisin kas see on ta Venes luulepreemia sanud kogust? jaan vastas:  Ei,  luuletus on järgmisest, seni veel toimetamata ja avaldamata kogu käsikirjast. Päälkiri oletatavasti “Wegeneri naeratus” (Улыбка Вегенера”).

Чем больше книг тем меньше деревьев

чем больше автомобилей тем меньше лесов

чем больше слов тем меньше свободы слова

меньше свободного пространства и времени

где можно лишь быть мыслить не думая

о том о чем следует и не следует думать

пока солнце не зайдет за амбар и изгородь из ели

не разгорится красно-желтым пламенем

и заморозки не крадутся из ложбины

все ближе к последним цветкам настурции

и последние гуси и последние клубы облак

улетят унесутся на юг оставляя нам

сны о южных островах и холодную темную ночь

Elame hetkes, mil eurooplased taas nendivad: maailm pole enam endine. Kuhu meie, eestlased, ses maailmas teel oleme? Peaksime endale ausalt tunnistama, et ISIS on kogus tsivilisatsioonile suurem oht kui Venemaa, tõdeb kirjanik Jaan Kaplinskiga.

Viis aastat tagasi Maalehele antud intervjuus mõtiskles Jaan Kaplinski, et inimese mõistus on kui kahe teraga mõõk: „Me oleme käinud oma soovide, unistuste ja tahtmiste järgi nii edukalt, et selle tagajärjel oleme maailma ja iseenda ohtu seadnud. Mõistus on näinud ette ja osanud väga kavalaid asju teha. Aga samal ajal ei ole näinud piisavalt kaugele.“
Me seekordsed jutud Jaan Kaplinskiga olid juba räägitud, kui jõudsid pärale ehmatavad teated tapmistest Pariisis. „Õhtul panin Mutikul trepile küünlakese. Minu perel on Pariisiga läbi põlvkondade mitmeid sidemeid…“ kirjutas Kaplinsi.
Sündmused justkui ruttasid juba räägitust ette ja me rääkisime veel.

Loe edasi Jaan Kaplinski: Eestlastena peaksime kaasa aitama Venemaa ja Lääne leppimise →

LUGEMISMULJE
„Olla!“
* Autor on Pille-Riin Purje.
* Toimetaja Mari Tuuling.
* Kujundaja Kersti Tormis.
* Rregistriosa koostaja Triin Sinissaar.
* Fotod Kalju Orrolt ja Siim Vahurilt.
* Väljaandja on Tallinna Linnateater.

Noorsoo-/linnateater saab tuleva aasta 11. veebruaril pool sajandit vanaks. Märkimaks seda, ilmus „Olla!“. Raamat, kus 50 mälestust ja mälestuste mälestust.

Laenasin sellel loo pealkiraja üsna meelega Linnateatri kahest mind viimasel ajal puudutanud lavastusest kokku. Kangelased ja narrid, vennaskond… just need sõnad sobivad iseloomustama inimesi ja teatrit läbi 50 aasta.
Nende tegude hingus on sees ka Pille-Riin Purje raamatus. Nende sõnade tähendus sobib hästi võtma kokku ka teatrit üldisemalt ja sõnateatri näitlejate olemusolu. Needsamad nuttev ja naerev mask teatrit iseloomustamaks on Pille-Riin Purje raamatus sees igatahes. Loe edasi Meie kangelased jumala narride vennaskonnas →