Rubriigiarhiiv: Määratlemata

Nõukogude (s)ula-aja noorus Mati Undi fotodel

Fotonäitus “Fotograaf Mati Unt”

Näituse koostajad on Mati Undi fotokogu omanik ning Tallinna Linnateatri näitleja Kalju Orro ja fotograaf Siim Vahur, kujundaja Katre Rohumaa, tekstide koostaja-toimetaja Helen Männik.

Näitus jääb Linnateatri Panso saalis avatuks hooaja lõpuni.
Teatritark Lea Tormis ehk Lope de Tormis, nagu teda tänaseni kutsuvad 1990. aastate lõpus lavakoolis õppinud, libistab sõrmedega mööda Voldemar Panso portreebüsti põske ja ütleb vaikselt: „Palju õnne, Volli!”. Linnateatri lavaaugus peetakse 1 minuti pikkusi õnnitluskõnesid 50-aastasele teatrile. Linnateatri Panso saalis on Mati Undi fotonäitus.
Panso oli 37-aastane, kui asutas ja hakkas juhtima Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit. Üheksa aasta pärast, 1966. aasta 13. veebruaril, nüüd 50 aastat tagasi esietendus uues teatris Panso lavastus „Otsustage meie üle, inimesed!”. Noorsooteater, tänase Linnateatri ema ja isa oli sündinud.
Juhan Viiding, Kersti Kreismann, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Vaino Vahing, Evald Hermaküla, Ingo Normet, Karin Raid, Arvo Valton, Hando Runnel, Jaak Allik, Jaak Kangilaski, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Johnny B Isotamm, Jaak Rähesoo, Madis Kõiv… põlvkond teatri juurde hoidnud inimesi Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Vahed ja vahemaad siis vist nii suured ei olnud kui täna. Aga ilmselt on see mu sellesama sulaaja sabast kaasa saadud idealism, mis nii mõtlema suunab. Lavaaugus õnnitlevad Linnateatrit Vanemuise näitlejad Külliki Saldre ja Aivar Tommingas.
P.E.Rummo1969_foto M UntLea Tormis vaatab ühte fotot ja ohkab üllatunult: „Nii noor! Juuksed Loe edasi Nõukogude (s)ula-aja noorus Mati Undi fotodel

Kunst kuulub teatri(sse)le 2

Maalehe üleskutse maalida Eestimaad tõi taas meelde, kuidas kunst teatritesse koguneb. Selle võiks üleskirjutada.
Viimane teatriga seotud suur laemaal valmis 2012. aastal. Autor ja maalija Tõnis Saadoja. Maal on tänase NO99 teatri fuajees ja ilmselgelt seotud selle teatri ühe ideoloogi Eero Epneriga, kes on kunstiteadlane. Selle maali inspiratsiooniks on kunstniku sõnul Lahemaa mets, puud, maali stiili märgivad kunstiteadlased sõnaga „fotorealism”. Tundub tähendusrikas, et maja, mis nüüd teatrimajaks, kus suur laemaal, valmis ise 1947. aastal. Loe edasi Kunst kuulub teatri(sse)le 2

Evaldi tekk, Baskini padi ja äralennuväli

Me sündides maandume äralennuväljale nagunii.
Meil pole siia ilma ärgates kaasas küsimust, kuhu poole ja kellega? Üsna kiiresti omandame oskused, mis meid äralennuväljal saadavad. Õpime nimetama, käima ka.
Näitleja Evald Aavik, mees, kes sai just elutööpreemia ja ka 75aastaseks, rääkis, et on pärit Kuressaare puritaanlikust perekonnast. Kui isa lõõtsa koju tõi, sai kuueaastaselt teada, et oskab seda mängida. Muidugi pidi siis kohe ka oma oskusega esinema, mängima lõõtsa pulmades. Loe edasi Evaldi tekk, Baskini padi ja äralennuväli

Artistlik Ohakas silme ees

OhakasValdur Ohakas. Autoportree 1994

Et päris kunst ja kunstnik meelest ei läheks, ilmus Valdur Ohaka 90.sünnipäeval (28. detsembril 2015) kunstialbum, kus sees meistri 130 joonistust. ohakas1
Kunstiraamatu pealkiri on „Valdur Ohakas 90. Joonistused ajas.“ Lisaks ajale ‒ esimene Ohaka joonistus selles albumis kannab aastanumbrit 1948, viimane 1994, teeb raamatu väärtuslikuks suur formaat, mis lubab joonistusi eksponeerida originaalsuuruses, sellistena, nagu nad on. Suurem osa joonistustest on autori signeeritud, mis ilmselgelt näitab, kui tähtsaks loomingu osaks kunstnik ise neid visandeid pidas. Loe edasi Artistlik Ohakas silme ees