Rubriigiarhiiv: Monoloog

Eesti vabariik on abielus kullast naisega

  Margus Mikomägi

Me peaks hakkama oma rahvalaule kriisiaja pilguga hindama. Tänaseks on Eesti vabariigi sepad me riigist tagunud kuldnaise. Naine on seega ilus ja säravgi, aga armastada teda ei saa. (Mis muu see maailma viie rikkama riigi hulka saamine ja tahtmine ikka on, või võib täna juba öelda, oli.) Üks Soss-sepa lugu on kah maailmas liikumas, ehk eesti juurtega jutt. Ja kilplasedki on me rahvapärimuses pilatud ja armastatud.

Loe edasi Eesti vabariik on abielus kullast naisega

Muusade tasakaal vastutuulesaalis

 

Tere, teatrilised Rakveres.

Tunnistan, et mina ei ole sellel laval olnud väga õnnelik, ja tean, et see on mu enda süü. Ehk just sellest lähtuvalt tahan viga parandada. Teatripäeval on paslik teid õhutada mõtlema selle üle, mis teater on, miks teater on? Selle üle ka, missugune ta kindlasti ei peaks olema ja missugune ta võiks olla.

Kolm aastat tagasi ütles Merle Karusoo, et teatri kohta on kogunenud nii palju definitsioone, et võiks öelda – teater ei ole defineeritud või, et teatrit defineeritakse kogu aeg ringi. Ta siis mõtles: „Mulle läheb korda see, et teater räägib asjust, mida ei tohi unustada; mille üle ikka ja jälle mõtisklema peaks.“

Loe edasi Muusade tasakaal vastutuulesaalis

Mõttetalgud on kahtlemata võimas mõte

Eestis on ju veel inimesi, kes usuvad ja loodavad… Seda usku ja lootust ei tohi petta. Allpool olev Ülo Vooglaiu kirjutatud tekst kannab mu meelest endas rohkem kui üht mõttetalgu sisuliseks kordaminekuks mõeldud mõtet. Selles tekstis on kirjas üks  võimalik ellusuhtumine, millele toetudes on võimalus ellu jääda, meil. See lugu ilmub autori loal, eeldades Teatritasku lugejate huvi.

 

Ülo Vooglaid

Paraku on ka võimalus, et sündmuse asemel kujuneb üritus. Palju sõltub sellest, mida korraldajad taotlevad, kas kõik vaevuvad süvenema ja suudavad aduda, milline vastutus kaasneb selle ettevõtmisega. Prahikoristus oli tänavuse aktsiooniga võrreldes nali.

 

Loe edasi Mõttetalgud on kahtlemata võimas mõte

Tagantjärele keelepäev

See Viio Aitsami kirjutatud lugu on autori loal võetud  sellisest kohast http://www.maaleht.ee/blog/viioaitsam/ . Seal muidki tähelepanu väärivaid mõtteid.

Kõik teavad, et kevad algas. Raplamaal algas nädal tagasi teine asi ka – Uku Masingu aasta. Ta sündis sada aastat tagasi augustis.Käisime avamisel. Tajusin seda, mille kohta saab ütelda: ähmane on täpne.

Kristiina Ross rääkis Uku Masingu keelest. Ma ei oskaks hoobilt Masingu raamatuid avada õigetest kohtadest, et jah, see nähtus või jutt on tal seal ja seal. Pigem käib asi nii, et mida rohkem ta tekstidele mõtelda, seda ähmasemaks muutub vormistus ja seda selgem, täpsemini arusaadavam on sisu.

Loe edasi Tagantjärele keelepäev

Paus – algas kevad

Margus Mikomägi

Tänases Sirbis defineerib teatrigi jaoks üht imelisemat pausi Tiit Hennoste: „ Paus pole vaikus. Paus sisaldab alati ootust selle järele, mis on tulemas. Paus pole mõtlemise koht. Paus on asjade üle mõtisklemise koht. Neil tegevustel on vahe.“

Kevad toob muutusi, iga kord isemoodi. Kevad on loominguline, tingimusteta. Kevad on põhjus pausi pidada.

Loe edasi Paus – algas kevad

Optimeerimine, see ei kõla uhkelt

 

Leidsin oma arvutist ühe ammukirjutatud loo, millele ka täna täie veendumusega alla kirjutan. Ka peale.

Margus Mikomägi

Teater, vana sõber, on viimastel aastatel rohkem peksa saanud kui pai. Ja pekstud on teatrit raha pärast. Kannatavad aga inimesed, kes oma elu teatrita ette ei kujuta. Siin ei saa rääkida vaid loomingulisest kollektiivist, kes iga teatriorganismis kordasaadetud räigust tundlikult võtab.

Loe edasi Optimeerimine, see ei kõla uhkelt