Rubriigiarhiiv: Monoloog

Kummaline tunne

Mul on kaks proovivaba päeva. Hetk tagasi olin linnas ja ei mõelnud me aiast. Sügis on juba. Nüüd istun ja vaatan ilma maal. Kuidagi automaatselt leian käärid ja kindad. Sammun kindlalt kogu suve me värava kõrval kasvanud ja õilmitsenud nõgesepõõsa juurde. Täis elujõus kõrvenõgesest on saanud hõredad rootsud. Et lõikan maha.

Ja siis selle kindla tegevuse mõtte pealt peatun. Jään nõgeserootsudesse kinni. Jätan nad alles. Hääbuma. Ise ja loomulikult. Sammun tagasi, et lõikan maha vähemasti selle nõgese, mis mind vahel kõrvetama kippus, kui veepumpa sisse lülitasin. Ma olen nende nõgestega koos elanud kevade ja suve. Minu nõgesed. Aias. Las nad olla mõlemad. Kole on ilus.

Viio Aitsami pilt: Kõrvenõges ja ritsikavastsed. Ilmus Maalehes

„Evolutsiooni revolutsioon” elust, kus teadvusele ei tulda

Musta Kasti rahvas kutsub lavastust „Evolutsiooni revolutsioon” vaatama loosungiga „Tule, kibestu koos meiega!”.

Ma ei kibestunud. Äkki sellepärast, et lugesin kutsungit kibestuda alles siis, kui olin vabana sündinud laste tormilist eneseanalüüsi nendega elus sündivast juba näinud. Pigem oli see mõte, et kui suudetakse ümbritsevat sellise eneseirooniaga peegeldada, on veel lootust. Mu jaoks kõige vägevam tähelepanek ajast on muidugi pealkirjas välja öeldud – isegi evolutsioon, mis teatavasti peaks olema aeglane protsess, selline, mida me oma igapäevast leiba teenides ei märkagi, on muutunud revolutsiooniliseks. Revolutsioon on ju enamasti plahvatus, mis aeglase evolutsiooni segi lööb ja midagi või kedagi – vägisi või vähem vägisi, aga ikkagi agressiivselt – muudab. Loe edasi „Evolutsiooni revolutsioon” elust, kus teadvusele ei tulda

Jõgeva-Rapla-Paide – väikelinnad kultuurikursil

Lennukas luulefestival „Tähetund”, tähelepanu väärivad näitused, muu hulgas „Õ” ja julge noor teater, seekord etendusega „Between Dreams and Drowning”. Justkui protestiks suurlinnastumisele sünnib selline kunst Eesti väikelinnades.

Jõgeva: Betti Alver ja Eesti luulet lugevad noored

Alles kodus mõtlesin arvumaagiale: Betti Alverile pühendatud luulepäevad Jõgeval olid kahekümne seitsmendad ja kultuurimaja suurel laval näidati 27 eriilmelist, viieteistkümne minuti raami mahtuvat luuleetendust. Emakeeleõpetaja Lianne Saage Vahur, selle festivali autor ja peakorraldaja ütles, et tänavu käis laval 300 noort. Ja festivali korraldas 96 tema Jõgeva kooliteatris Liblikapüüdja osalevat last. Seekordsetel luulepäevadel avastasid noored enda jaoks Hiiumaal elava luuletaja Ave Alavainu luulet. Kooliteatrite juhendajatel kogu Eestis oli ülesanne leida Alavainu luuletustest omavahelisi seoseid ja kujundeid ning need noortele mõistetavaks teha, nii et nad selle kõik ka kuuldavalt-nähtavalt, mõjuvalt, puudutavalt oma eakaaslastest moodustunud suurele publikule ette kannaks. Loe edasi Jõgeva-Rapla-Paide – väikelinnad kultuurikursil

On öid, mil majakad ei vilgu, mil eksind purjeid neelab vaht *

Küsisin Maalehe metsakonverentsi vaheajal mõnelt tuttavalt erametsaomanikult, kas nad pole mõelnud taastada metsavahiametit oma valdustes.

Mul pole enam meeles, kuidas ma sellesse oma koju sattusin. Autot ju siis polnud. Aga oma esimest ööd Pidula metsavahimajas mäletan üsna hästi. Toad olid tühjad. Mingi kollane tapeedi värv, kardinateta aknad, tolmused põrandad ja täieline rahu. Üksi olin, ihuüksi seal ja otsustasin – siin ma nüüd elan. Loe edasi On öid, mil majakad ei vilgu, mil eksind purjeid neelab vaht *

Karistamatus ei ole vabaduse sünonüüm

Ja juba sööb järgmine skandaal eelmist. Suure suuga. Mart Helme ei usalda Iltalehtis NATOT ja Kersti Kaljulaid Reutersile antud intervjuus usaldab. Välismaa uurijatel ja meie ähvardajatel tööd jätkub.

Sunnin ennast selle juhtkirja pärast, üsna vägisi, lugema politseiteateid. 20 novembri hommikul ripuvad politsei- ja piirivalveameti ööpäevainfo lehel 15. novembri teated. Operatiivsusega ei hiilata. Loe edasi Karistamatus ei ole vabaduse sünonüüm

Govorit Moskva: Pojehali!*

Vaba Lava Moskvas käik oli viimase kolmekümne aasta suurim Eesti teatrit Venemaal tutvustav sündmus. Kõiki kolme näidatud lavastust iseloomustab see, et need on valminud Vene lavastaja ja Eesti näitlejate ning taustajõudude koostöös.

Hommik Triumfi väljakul Moskvas. Ervin Õunapuu foto.

Eestlaste viie Moskva päeva sisse kuulusid kolme lavastuse etendused. Mängiti Julia Augi lavastust „Minu Eesti vanaema”, Dmitri Jegorovi lavastust „Transiit. Peatage muusika” ja Sergei Potapovi lavastust „Libahunt”. Lisaks – isegi kui see täispikk eskiis jääb ühekordseks, oli suursündmus Mart Kivastiku näidendi „Kostja ja hiiglane” eskiisi mängimine teatris Draamakunsti Kool, lavastajaks Aleksandr Ogarjov. Peale selle olid veel kahe Eesti näidendi ettelugemised – Andrus Kivirähki „Alias”, mida mängib VAT teater, ja Mart Kivastiku uus näidend „Looja”.

Kõike seda raamis festival Pojehali, millega samal ajal peeti samal ajal Meierholdi keskuses kaks päeva dokumentaalteatri koverentsi, kus põhiettekande tegi meie lavastaja Merle Karusoo. Eesti riigi tähelepanu me teatrikunstnike suhtes märkis suursaadik Margus Laidre vastuvõtt Eesti saatkonnas Moskvas. Teatridelegatsioonis osales kolmkümmend neli inimest. Loe edasi Govorit Moskva: Pojehali!*