Rubriigiarhiiv: Monoloog

Eksistentsiaalne äng uue aasta hakul

Eks see meelolu , mis seda lugu kannab, sai alguse sellest, et lätlased juhtisid mu tähelepanu sellele, et maanaistele võis lehm olla sidemeks kosmosega. Seda, et oli internet inimeste meelte vahel enne interneti leiutamist, seda tean ammu.

Sõnade kosmogoonia

Artur Talvik rääkis enne aastavahetust loo, mis liigitub rubriiki: kultuur päästab maailma. Nimelt peab ta suvel mereääres lihalehmi. Loe edasi Eksistentsiaalne äng uue aasta hakul

Haprus on purunematuse garantii

Jarek Kasaril on laul tuules tantsivast tühjast kleidist. Seal ta ülipoeetiliselt ütleb: „Seljataga tõuseb tuul /nagu kõikide maailma meeste ohe.”.

Mu kass Maša teeb silmad suureks, kui toon lauale liitrise meepange. Nad ei taha kolmekesi – läptop, meepang ja paks kass – mu kirjutuslauale mahtuda. Ütlen kassile me ammuse märksõna „pinginaaber”, ta kissitab silmi ja ƒ„voolab ennast” laualt toolile. Loe edasi Haprus on purunematuse garantii

Uussiirusest tõejärgsusesse

Lavastaja Uku Uusberg 2008. aastal: „Lavastajana olen ma ikka uskunud aus olemisse, mis tähendab aus olemist ka elus.”

Lavastaja Ivar Põllu 2010. aastal küsimuse peale, mis tema ideaalteater on: Kui ma teaks, siis oleks see juba valmis.”

Siis, kui Uku Uusberg ja Ivar Põllu kümme aastat tagasi suurelt Eesti kultuuripilti astusid, räägiti kõva häälega uussiirusest. Nende loomingu kontekstis eriti. Praegust aega defineeritakse tõejärgseks. 2008. aastal lõpetas Uku Uusberg lavakooli ja Ivar Põllu asutas Tartu Uue Teatri. Loe edasi Uussiirusest tõejärgsusesse

Lätis olid imeilusad lehmad

Lavastus „Must piim” räägib lihtsaid lugusid hääbuvast külaelust. Läti lavastaja Alvis Hermanis koos oma Riia Uue Teatri näitlejatega tõstab sündiva antiiktragöödia kõrgusele.

Alvis Hermanise tehtav teater on ennekõike näitlejakeskne. Näitlejate muundumise on sedavõrd meisterlik, et julgelt saab kasutada mõistet IME. Pildil on niiöelda stardipositsioon, enne karjamaale mineku. Kehahoiak, kõnnakud, silmad… sabadeks on kõigil pats, mis randemekülge kinnitub. Selles muutumises on iga oma iseloom ja esteetika. 

Arvan, et ma ei ole elus nii erootilist lavastust näinud kui on „Must piim”. Jah, ja samas on tegemist nekroloogiga lehmapidamisele maal. Lätlased ütlevad Lätis nii olevat. Meil on samamoodi. Umbes samal ajal, kui Lätis see lavastus sündis (kaheksa aastat tagasi), jalutasime Tuhala Nõiakaevu peremehega ta külas ringi ja Ants rääkis, kuidas oma lapselastele tahtis näidata talu, kus oleks lehm, hobune ja lambad, aga sellist talu ei leidnudki. Loe edasi Lätis olid imeilusad lehmad

Nüüdsest on kohtumispaik Narva Vaba Lava

Narvas avati 1. detsembril kultuuriterritoorium nimega Vaba Lava. Avamisnädal, omalaadne festival, mis näitab selle keskuse suundasid, kestab.

On minu Narva elu neljanda päeva varahommik. Elan Aleksander Puškini tänaval. Hotelli „Narva” restorani nimi on „Chagall”. Maja tagant, kui on selge ilm, näeb Venemaale. Jõgi on vahel vaid ja ühendav Sõpruse sild. Meie pool jõekaldal on kõrge postamendi otsas lõvi, märk sellest, et Narva on olnud Rootsi linn. Ja ikka on see tunne, et miski ei lõpe, vaid algab.

Julia Aug elab Moskvas, aga on juba kahel õhtul tulnud Narva Vabal Laval näidatavat teatrit vaatama koos oma Narvas elava 88aastase emaga. Ta mäletab, kuidas ema viis teda Narvast Leningradi teatrisse. Nüüd on Julia kord ema teatrisse kutsuda. Ta teeb seda mujal ka, aga esimest korda elus on see võimalus siin, kodulinnas. Loe edasi Nüüdsest on kohtumispaik Narva Vaba Lava

Inimese kaitseala Paide teatri suurel laval

Paides on kutseline teater! 21. novembril esietendus seal avalavastus „Kaitseala”.

Avalavastuse töörühma kuuluvad neli kevadel Tallinna lavakunstikooli lõpetanud kursusekaaslast: näitlejad Johannes Richard Sepping, Joosep Uus, Kirill Havanski, Ursel Tilk. Poisid on oma teatrisse kutsunud ka eakaaslase, Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud ja aasta Rakvere teatris töötanud Grete Jürgensoni. Lavastaja on näitlejate kursusekaaslane Jan Teevet. Paide teatri truppi kuulub produtsent Harri Ausmaa. Lavastuse valmimise juures olid veel dramaturg Oliver Issak, kunstnik Freda Purik, valguskujundaja Rommi Ruttas ja produtsendi assistent Birgit Sitska.

Teatrirahvas alustas Paide muusika- ja teatrimajas tööd 1. septembril.

Kuidagi juhtus nõnda, et vaatasin „Kaitseala” etendust vahetult pärast Tartu teatri Must Kast lavastust „Caligula”. Üks ja teine koos muutsid mu mõtlemist. Olin seni olnud üsna kindel, et parim teatritrupp saab olla vaid see, kus laval kohtuvad erinevad näitlejapõlvkonnad – erinevad energiad ja kogemused ning tulemus on seda suurem. Nüüd tean, et teatri teeb läbinisti uueks ka see, kui laval on läbinisti uued näitlejad. Uus võimendub tingimusteta mõttekaasluses. Paide teatriseltskond mitte ainult ei loo lavastust grupitööna, nad kinnitavad kõikjal, et juhivad ka teatrit kõik koos. Pärast kohtumist „Kaitsealal” ma usun selle võimalikkusesse.

Teater on kaitseala Loe edasi Inimese kaitseala Paide teatri suurel laval