Kõik Margus Mikomägi'i postitused

Kuldnokk tantsib elutantsu

Eile, kui mina Vaba Lava suures saalis Tallinna tantsuteatri tantsulavastuste õhtut vaatasin, tuli meie Raela aeda kuldnokk koju. Viio nägi ja tegi pilti ka. Mina Elisa Lohu ja Kristjan Rohioja tantsulavastust ei pildistanud, aga emotsionaalsesse mällu tantsisid tantsijad need lood küll – „Take me to happy place“ ja „Imelise otsinguil“.

Julia Koneva ja Aleksander ŽemežurkovJulia Koneva ja Aleksander Žemžurov

Raho Aadkla ja Kristo ViidingRaho Aadla ja Kristo Viiding                Fotod: Tallinna tantsuteater

Täna lähen kuldnoka juurde ja päris kindlasti võimalusel veel tantsuetendusi vaatama. See mõte paljudele lisaks tekkis, et peaks kuidagi just vanemat põlvkonda tantsuteatrit vaatama julgustama. Et ärgu meid hirmutagu sõnad „kaasaegne“ ja „eksperiment“. Tants on üsna ürgselt meil kõigil verega kaasas ja kui see on hingega tantsitud, siis käivitub (usun, et kõigis, kes vaatavad) see miski, mida usutakse vanaemaks saades kaduvat. Aitäh eraldi sulle, Kristo Viiding, sinu pärast tulin, ja usun, et teie pärast jään.

Margus Mikomägi

Karamazovid ehk millist is(s)a(ndat) me teenime

Mait Malmsten -Fjodor Karamazov
picture-4

Omaette ollakse kusagil mujal.

Suurest kahe poolega uksest keset Draamateatri lava õhkub külma ja sooja. See uks muide tuletab oma mõõdult ja sümboolikalt veidi meelde neid kõrgeid Moskva kremli uksi, millest oleme ilmselt kõik näinud pisikest kasvu suurt Putinit sisse marssimas uhkes üksinduses. Suits, mis külma ja sooja sissetungi teatrilaval nähtavaks teeb, on kord viirukine, kord mõrkjalt mürgine.

Loe edasi Karamazovid ehk millist is(s)a(ndat) me teenime

“Antigone” teatripäeval Peterburis

DSCN3319 
Suur tänu R.A.A.A.M teatrile kunstielamuse eest! Veel täna hommikulgi arutasime peakonsul Viktoria Tuulasega, milline haruldane lavastus, millised eriliselt andekad näitlejad ja kui sügavuti see etendus puudutab just siinset ühiskonda.
Teatripublik sai sellest aru ja oli tänulik, seda tunnistas ka pikk aplaus. Loodame, et ka järgmine etendus läks sama edukalt.
P.S. Me olime pärast etendust nii erutatud, et unustasime näitlejaid õnnitleda teatripäeva puhul, see tuli meil meelde alles koduteel.  Aga olgu siis hilinenult meie kõigi tervitused ja ootame teid tagasi Peterburi. Kena kevadet ja edukaid gastrolle kogu maailmas!
Maarika Saarna-Siimann,
Konsul EV Peakonsulaat Peterburis

Puudu(ta)v kultuur 3: Ilmaelu valmistoodangu maailmas

Ma mõtlen juba pikka aega sellest, et pean ehitama aeda kompostikasti. Väga tahaks öelda, et uue. Elame mitmes mõttes oma sõnadest ehitatud majas. Just mu sõber juhtis tähelepanu sellele, et sõna „hirm” asemel kasutatakse nüüd valdavalt sõna „kartus”. Me oma väljaütlemistes maheneme tõesti. Ja vahel on see mahe ikka lahja. Ja vastukaaluks avalikule magedale on tekkinud anonüümne räigus. See on sõnaselgelt hirm, ei mingi kartus, mida me maailm meile peale surub.
Homme on rahvusvaheline teatripäev ja teater on kõikidele vastupidistele püüdlustele vaatamata sõnakunst. Teine märk veel ‒ teater on kollektiivne kunst. Mind segab tihti see, kuidas sõnad lähevad lahku sellest, mis näen. Puhtaid vorme on vähe. Ja kõik on teater.

Loe edasi Puudu(ta)v kultuur 3: Ilmaelu valmistoodangu maailmas