Eesti teatri vaieldamatu suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming saab 28. märtsil 75aastaseks. Mees, kes on nii elus kui teatris olnud uunikum.
Kord 1980. aastate alguse Ugala teatris, kus me mõlemad tollel ajal töötasime – tema peanäitejuhi, mina näitlejana – pöördusin „Libahundi mängu” proovi vaheajal 10 aastat vanema Jaani poole miski isikliku elumurega. Ei mäleta, mis see oli, aga küllap ikka mingi armuvalu. Minu üllatuseks Jaan vihastas. Sellel ajal muide ei olnud tal kommet vihastada või üldse proovis, veel vähem elus häält tõsta. Aga tema teravalt öeldud sõnad on mul meeles: „Ma ei ole teie isa ega õpetaja! Ma olen lavastaja!” Tühjagi ma sellest siis õigesti aru sain.
Nüüd kaks aastat tagasi, 38 aastat hijem, tuli see mulle meelde, kui Jaan „Kaupo ja Lembitu” proovis pärast miskit konflikti sügavalt hingas ja kogu trupile seletas, et suhtub meisse ainult nagu näitlejatesse. Tema nii-öelda solvangutes ei ole mitte midagi isiklikku. Kõik, mida ta proovis teeb või räägib, kuidas… on lähtuv sellest, et aidata näitlejat muunduda. Aidata ta välja enesekordamise magusast ja üsna lihtsast kestast. Loe edasi Jaan Tooming: Oleme täpid tohutus universumis